Blogi

Mida peaksid veganlusest teadma enne kui hinnanguid annad

MIDA PEAKSID VEGANLUSEST TEADMA ENNE KUI HINNANGUID ANNAD

Veganlus pole enam mingi tabuteema, kuid küsimärke ja segadust selle ümber jätkub ilmselt veel mõneks ajaks. Kes on mures veganite laste pärast, kes kahtleb veganite treeningvõimekuses või elujõus.

Aga mida Sa tegelikult veganlusest tead?

  • Ilmselt seda, et veganid ei söö liha ja ei joo piima.
  • Et veganid söövad põhiliselt salatilehti ja porgandit?
  • Võib-olla oled kuulnud, et neil on tõenäoliselt valgu-(proteiini-) puudus ja et nad peavad ellujäämiseks toidulisandeid võtma.
  • Sinu kujutluses võib üks tüüpiline vegan näha välja nälginud ja jõuetu olevus.

Need ei ole tegelikult päristeadmised, vaid midagi, mida Sa oled kuulnud. Osa sellest on tõde, aga see on üsna poolik pilt.
Veganid tõepoolest ei söö liha ega ka kala, mune, piimatooteid, mett jne. Kuid kindlasti ei koosne nende toidulaud vaid salatitest. Paljud veganlust proovivad inimesed avastavad üllatusega, kui rikkalik on taimne toidulaud! Lisaks seni harjumuspärasele leiab sealt tofu ja soja kõrvalt veel mitmeid põnevaid köögivilju, pähkleid, seemneid, marju, puuvilju. Ainuüksi kaunvilju on päris pikk nimekiri – erinevat värvi ja tüüpi oad, herned ja läätsed. Lisaks porgandile on ju veel kaalikas, naeris, nuikapsas, peet, brokkoli, lillkapsas, kährkapsas, punane kapsas, kõrvitsalised jne. Tegelikult on taimsete toiduainete nimekiri hoopis pikem, kui loomsete toiduainete nimekiri.

Teadlikult toituv vegan võib toituda palju mitmekesisemalt ja tervislikumalt kui keskmine kõigesööja. Meie harjumuspärane toit sisaldab ju tihti suures koguses liha, kartulit, nisu ja piima(-tooteid). Kuigi me teame, et toitumissoovituste kohaselt võiks liha kogus nädala piirduda maksimaalselt 500 grammiga ( so u. 70 g päevas), tarbib enamus lihasööjaid oluliselt rohkem. Köögiviljade osakaal on enamasti väike ja üksluine – sealt ka ilmselt paralleel veganite toidulaua osas.

Kust saab inimene siis valku? Lihast ja piimast saab valku küll, aga tegelikult pärineb kogu valk taimedelt. Läbi loomade valku tarbides oleme justkui taaskasutajad, samas kui saaksime selle faasi ka vahele jätta ja loomi säästa. Seega ei ole teadlikult toituv vegan kuidagi valgupuudusest ohustatud. Lihaga võrdväärse kvaliteediga valku sisaldavad sojaoad (sojatooted), tatar ja kinoa, kuid ka kõik kõik teised taimed sisaldavad valku. Lisaks ei ole igapäevane valguvajadus üldsegi nii suur kui arvatakse – enamasti tarbitakse valgurikast toitu liiga palju ning see on organismile pigem koormav.
Kuna taimetoidul olles taastub keha treeningjärgselt füüsilisest koormusest oluliselt kiiremini, siis tekib võimalus treenida sagedamini ja kokkuvõttes rohkem. Kes soovib treeningtulemusi parandada, siis veganlus on siin pigem toetav asjaolu, andes võimaluse vajadusel treeningmahtu taastumiseks kuluva aja arvelt suurendada.

Toidulisandeid ei pea tänapäeval tarbima mitte ainult veganid. B12 on üks oluline vitamiin, mida võiksid tarbida kõik inimesed, kuna tavatoit seda piisaval määral nagunii ei sisalda. Alternatiiviks on ka B12-ga rikastatud tooted, mis ei ole mõeldud ainult veganitele. Kui nüüd valgumure on kadunud, siis arvestades toidulaua koostist, on vitamiinide ja mineraalide puuduses pigem tavatoidul olijad kui veganid. Kõige rohkem sisaldavad vitamiine ja mineraaalaineid just puu-ja köögiviljad ning pähklid-seemned ja nende tarbimises teeb teadlik vegan keskmisele segatoidulisele kindlasti tuule alla.

Mida tähendab siis ikkagi teadlik vegan? Ja kes on segatoiduline? Võib kõlada uskumatult, aga tegelikult on paljud meie lemmikud just taimsed. Näiteks friikartulid, kartulikrõpsud, makaronid, saiakesed… ja muidugi alkohol. Samas ei kuulu need just tervislike valikute hulka. Veganina on võimalik toituda liha- ja juustuvabast pastast, pitsast, kartulist ja saiast, juua peale õlut või veini ja ükski loom ei kannata. Päris selge, et sellisel juhul jääb keha toitainetevaegusesse, jõud ja energia kaovad ja välimuski luitub. Siin ei aita isegi B12!
Segatoidulinegi võib olla üsna sarnase menüüga ning liha ja piimatoodete lisamine sellele, ei too talle tingimata tervist ega jõudu. Küll aga on uuringud seostanud liigse liha tarbimise paljude haiguste tekkimisega ning piimatooteid peetakse uuringute põhjal lausa kõikidesse haigustesse suremuse riski tõstjaks.

Teadlik vegan hoolitseb selle eest, et tema taldrikul oleks vajalikus koguses erinevaid toitaineid sisaldavaid toidugruppe, ta tarbib vajalikke toidulisandeid ning jälgib oma enesetunnet. Ja seda peaksid sõltumata toitumiseelistustest tegelikult kõik inimesed tegema!

Nüüd tekib küsimus, kumb toitub tervislikumalt – kas segatoiduline või vegan? See sõltub! Mõlemas sihtgrupis võib esineda nii tervist toetavat kui ohustavat toitumist. Tegelikult sõltubki tervislikkus teadlikkusest! Kui oled teadlik sellest, mida sa oma kehale pakud, siis hakkad paratamatult tegema järjest paremaid valikuid. Mitte ainult toidugruppide tasandil, vaid ka valmistoidu koostisosade, tooraine kasvutingimuste, toidukoguste jms osas.

Tervis sõltub teadlikkusest ja seda on võimalik alati kasvatada. Miks mitte proovida poes teadlikumaid valikuid teha, vähendada liha-ja piimatoodete tarbimist, avastada uusi maitseid ja tunnetada, kuidas see kehale mõjub? Tegelikult on enamus veganeid olnud kunagi lihasööjad ja muutused ei peagi toimuma üleöö. Inimesed, kes on veganlusele truuks jäänud, on teinud seda põhjusega. Lisaks humaansete- ja keskkonnategurite toetamisele tunnevad nad ennast ka füüsiliselt paremini – neil on rohkem energiat, nende kehakaal normaliseerub ja võib toimuda isegi tervenemine haigustest.

Veganlus ei ole ainult mood ega kriipiv südametunnistus, see on elustiil, valik ja otsus. Et veganina häid valikuid teha ja kuuluda just nende teadlike veganite hulka, otsi infot või veelgi parem – lase toitumisnõustajal oma menüü üle kontrollida. Eriti kui oled alustav vegan, lapseootel või vastutad endast väiksemate eest!