Blogi

SEASPIRACY – massimõrv meie planeedil

Sul hakkab piinlik ja häbi inimkonna pärast, kui sa seda vaatad. Aga veel hullem on, kui sa seda ei vaata.

See ei ole lihtsalt „veel üks dokumentaal masendaval teemal“. See on mitmekülgne terviklik pilt meie planeedil LAKKAMATULT toimuvast massimõrvast, mis lükkab meid aina lähemale hetkele, kust tagasi pöörata enam ei saa. Me natuke nagu teame seda kõik… aga me ei võta eriti midagi ette. Miks?
Enamasti arvatakse, et „mis nüüd mina üksi siin ikka teha saan“, „see kala (vm loom) on juba nagunii surnud – söön ta vähemalt ära, siis pole tema surm asjatu“ vms. See film on heaks tõestuseks sellest, kuidas ühe inimese eestvedamisel on valminud teos, mis jõuab miljonite inimeste kodudesse ja südametesse. Filmist selgub ka, miks on parem juba tapetud ja pakitud/konserveeritud kala (või mis iganes olend) pigem söömata jätta…

Me oleme selle planeedi enda käsutusse võtnud ja peame ennast looduse krooniks. Me arveme, et me oleme ülim mis on! Kuid kui see oleks tõsi, siis ei oleks sellist filmi võimalik teha.
Me arvame, et meie otsustada on, kes elab ja kes sureb, mis jääb ja mis hävitatakse – me teeme kõik otsused oma isiklikku hüvangut silmas pidades ega mõtle kaugemale. Me leiame endale kõigeks õigustuse ega otsigi alternatiive, sest me pole valmis leppima vähemaga.
„Ma tahan mis ma tahan ja ma pean seda saama!“

See film on järjekordne häbiplekk inimkonna südametunnistusel (kui see üldse eksisteerib).  
Sellest võiks rääkida ja kirjutada lõputult, kuid oluline on seda ise näha. Soovitan teleri ette võtta ka lapsed, sest see on midagi millega nende põlvkond peab hakkama tegelema (filmis on mõned jõhkrad stseenid – ole valmis selgitama). Kuna kooliprogramm sellistele teemadele endiselt ruumi ei leia, siis on meie kohus vanematena oma lapsi täiendavalt harida.

Film on nähtav Netflixis.